pühapäev, 18. november 2012

Wortkarg / Sõnaaher

Ma tegelikult tahaks igast oma kudumistükist sissekande teha, sest iga tükiga on ju oma mõtted-tunded-nuputamised, aga kuidagi nagu sõnu ei jagu. Kohe nagu oleks neid vaid piiratud kogus ja nood saavad kusagil mujal otsa.
No ja kuidagi nagu nii telegrammi-vormis ka ei tahaks, ehkki selleks vist sõnu jaguks.

Täna vist jagub enamaks.

Ich möchte eigentlich zu jedem Strickstück was niederschreiben, weil mit jedem Stück kommen eigene Gedanken, Gefühle und Überlegungen, aber irgendwie reichen mir dafür die Worte nicht. Die gehen mir irgendwo während des Tages aus. Und in Telegramm-Stil möchte ich auch nicht posten. Obwohl das wohl besser als gar nichts wäre.

Heute, glaube ich, habe ich genug Wörter übrig, damit hier mal wieder was entsteht.

Olen sel aastal palju kudunud. Paljude kudujatega võrreldes pole see küll palju, aga minu enda jaoks on see kahtlemata kõige viljakam kuduaasta. On justkui veel vara aastakokkuvõtete tegemiseks, aga ma olen hetkel just sellises murdepunktis, et vaja natuke mõelda. Mõtlen siis oma mõtted kohe klahvidesse.

Ich habe dieses Jahr viel gestrickt. Es gibt sicher viele StrickerInnen, die viel-viel produktiver sind, aber für mich war das definitiv das produktivste Jahr bisher. Es ist zwar noch früh für Jahresrückblicke, aber ich stehe gerade an einem Wendepunkt (Nach dem Projekt ist vor dem Projekt!) und muss ein wenig nachdenken. Und wieso denn nicht meine Gedanken direkt in die Tasten fließen zu lassen!

Es war ein Sockenjahr. Auf jedem Fall. Erstens habe ich das Toe-up-Stricken gelernt. Und jetzt stricke ich nur noch so. Geübt habe ich an den unproportional wirkenden Dingen da nten auf dem Foto. Sind für meinem Mann und sehen an ihm auch 10 Mal schöner aus als auf dem Foto. Selbstmusternde Garne kaufe ich trotzdem nicht mehr.

Kõva sokiaasta oli. Esiti sai soki ninast alustamine ära õpitud. Nüüd vist enam muudmoodi ei tahagi kududa. No nii mõnus on sääre pikkus alles lõpus otsustada, kartmata, et lõngapuudus jätab sokid varvutuks. Esimesena valmisid mitte just kõigse kaunimad üllitised kaasale:


Ise-musterdavat lõnga enam ei osta. Muide, jalas on nad täitsa kenad ja mees ei protesti ka enam nende kirjuduse pärast. Peaasi, et jalad soojas!

No ja siis sai mu 2011. aastal alustatud muhuteemaliste kirju-mirjude teine sokk valmis kootud:


Nummid said. Vist minu viimane ülalt alla kootud paar. Ma olen niru mitme lõngaga kuduja, ikka jääb siit-sealt kiskuma. Nende sokkide pealt vaadates, ma ikka päris niru pole ka. Täitsa kobe tulemus sai. Tore oli muhu kahevärvilist loomist kasutada ja mitmeid muhu mustreid. Oleksin pidanud ninakahandamise ka Muhu kombel tegema. Ei tea, kus mu mõtted olid, kui see asi tehtud sai.  Muhu saarel küll mitte.

Als zweites habe ich die Schönheiten in Grün und Lila beendet. Die erste Socke wurde ja schon 2011 fertig. Die Zweite folgte jetzt 2012 und ich bin stolz auf sie! Die Mustern stammen hauptsächlich aus dem tollen Muhu-Buch: Meite Muhu mustrid. Und auch einige interessante Technicken daraus habe ich ausprobiert: 




No ja siis said mais-juunis tööl teised kaunikesed valmis kootud:
Im Mai-Juni habe ich bei der Arbeit diese Schönheiten fertiggestrickt:


Vat see oli nauding. Värvid on muide palju säravamad, toonid sügavamad. Lihtsalt imeilusad. No ja sokikudumine ole mul selleks ajaks nii käpas, et isegi pool kanda kudusin töö kõrvalt. (Kasutan lühendatud ridadega kudumise meetodit, sest sellega tuleb selline poesoki kand, mis mulle üliväga meeldib. No ja ainult wrappide hilisem ülesvõtmine nõuab suuremat pusimist ja selle osa teen alati kodus.)

Das war ein Genuss! Die Farben sind eigentlich noch tiefer und strahlender. Ich war bis dahin schon so geübt, dass ich nur noch die halbe Ferse zuhause gestrickt habe. Den Rest habe ich immer neben der Arbeit fertiggenadelt. (Ich liebe short-row-heels.)

Na und als meine Bunten dann fertig waren, sagte der sonst so schwarzliebende Herr Knitterfrei, er möchte sowas auch. Was für ein Kompliment! Und schnell war das zweite Paar auf den Nadeln. Leider bis heute noch nicht beendet, denn bei der Arbeit sind unruhige (aber interessante) Zeiten und Zuhause habe ich an anderen Projekte gearbeitet. Ohne Socken ist mein Mann jedoch nicht, denn im Juli habe ich in nur 7 Tagen aus Big Fabel von DROPS (Nadelstärke 4!) diese stattlichen Burschen rausgezaubert:


No ja kui mu seesinatsised kirju-mirjud valmis said, siis ütles isegi härra Knitterfrei, et need on ilusad ja tema tahab ka. Tema paar on mul nüüdseks juba 5 kuud varrastel. Tööl on rahutumad ajad ja kodus muud projektid. Aga no ega härral siis sokkidest puudust ole. Juulis sai enam-vähem nädalaga paar valmis kootud (ja-jah, ma olen ka selline veidrik, et suvel koon sokke.) DROPSi Big Fabeliga nummer 4 varrastel, no palju seda aega siis vaja läheb. Muide taas tööl kootud:


Eriti fännan bambussoonikut. Alul tahtsin kogu soki peale palmikud jooksma panna, aga no nii jämeda lõngaga tuleks palm mitte palmik. Seekord siis vingelt musta värvi, nagu härra Knitterfrei oma kudumeid ikka soovib.

Kordub 8 s + 6 / 8 M wiederholen + 6
Pärit Mary Webb'i kogumikust "Koekirjad"

Das Bambus-Bündchen verleiht den einfachen Burschen einen besonderen Charakter. Ich wollte erstmals ein Zopfmuster verwenden, bei dieser Nadelstärke und diesem Garn wären es jedoch heftige Würste geworden. Besser so.

Na, und wenn jemand denkt, dass es jetzt reicht... Nööö! Frauensocken hatten wir, Männersocken ebenfalls. Fehlen nur noch die Baby-Söckchen! Und da ich im Sommer zum ersten Mal Tante geworden bin, hatte ich im August die Gelegenheit die Autorin von Babys ersten Woll-Söckchen zu werden. Ach, sind die niedlich!

No ja kui siis keegi arvab, et sokkidest küllalt... Oh ei, Naistesokid olid, meestesokid olid. Puudu veel titakeste sokid. No ja nood said siis ka valmis visatud. Puhkusel olles sai värske pereliige üle kaedud. No ja kus sa siis käed rüppes istud. Titake oli just oma emmelt kampsunit saamas ja siis tädilt sai sobivad sokukesed:


Ikka uhkelt poesoki-kannaga! Nii armsakesed! Tänaseks juba väikeseks jäänud. Sai kohe-kasutamiseks kootud. Septembrikuu ilmad nõudsid.

Mitu paari siis sai nüüd? 5 !!! Kahed küll 2011 alustatud, aga no siiski hämmastav tulemus inimesele, kes oma esimesed ja viimased sokid enne seda kudus ... u. 15 aastat tagasi koolis käsu peale. Kui nüüd need ühed pooleliolevad ka veel enne aastalõppu valmis kooks...

Tjah, 5,5 Paar Socken in einem Jahr! Vielleicht werden es sogar 6! Hammer-Leistung für ine Person, die ihre bisher ersten und letzten Socken vor ca 15 Jahren (in der Schule, weil es ein MUSS war) gestrickt hat.
Und ein Hammer-Posting ist das geworden. Ich meine damit natürlich die Anzahl der Wörter. :)  Heute wohl doch nicht wortkarg, Frau Knitterfrei?! 
Mit meinem Gedankengang bin ich jetzt aber nicht besonders weit gekommen. Fortsetzung folgt...

Peale sokkide sai sel aastal loomulikult ka muud kootud. Aga sellest juba teine kord. Näe, ei jõudnudki oma mõttekäiguga ühele poole. Enne jõudis päev õhtale. Ja sõnaaherusest ei kippu ega kõppu.

Pärast projekti on enne projekti ja nende vahepeal on mõttepaus.
Nach dem Projekt ist vor dem Projekt und dazwischen ist eine Denkpause.