Isa vest ammu valmis

On tulnud tuju mälu talletada.

Sain ju isa vesti juba juunis valmis, aga ei olnud aega ega isu blogida.

Üldkokkuvõttes igati õnnestunud tulemus. Lõngast olen jätkuvalt vaimustunud. 

Muide, FairAlpakalt on oodata uusi lõngu: küll jämedamat, küll peenemat, ka pitssallilõnga ja BabyAlpaka uusi värvitoone. Rõõmustan.

Ühesõnaga, lõng on imeline, super-pehme, hästikootav ja pesus käitus kenasti.

Isale sobib vest kenasti. Ja meeldib ka.

Ma ise tagantjärele teeks veidi-veidi laiema. No tõesti väga veidi-veidi.

No ja siin ta siis on:

Hetkel koon selle vesti miniversiooni 14-kuusele õepojale. (Kujutan ette, et vanaisa ja lapselaps saavad kahekesi nendes nii nunnud välja nägema!) Sellele koon külgedele mustrikorra vahele "parempoolsete silmuste juti". Tulemus: +8 silmust, et piisavat laiust saada. Isa vestiga oleks võinud sama teha. 

See on tegelikult teine katse, esimest alustasin kohe peale isa vesti valmimist 18. juunil, aga peale 15 cm kudumist (taas ringselt) otsustasin, et ikka liiga kitsas saab. Isa on meil sale poiss, tema vest ikka läheb selga, aga no kasvavale lapsele kududes, tuleb ikka varu ka varuda. Alustasin siis 4. augustil peale väikest toibumist uuesti. Tegelikult olen sel suvel väga vähe kudunud. Kuidagi väga palju muud tegemist on olnud.

See tilluke vest on tegelikult ka juba peaaegu valmis. Korra olin isegi juba värvleid kudumas, aga siis mõistsin, et käeaugu kumerus ei saanud hea ja tegin uuesti. Kohe-kohe olengi taas nii kaugel, et õlad ühendada ja uuesti värvlite kallale asuda. Natsa pabistan, et pean äkki uuesti harutama.

Muide, mõlemad vestid kudusin ilma midagi kokku õmblemata. Isegi õlaõmblused said Kitchener stitchi abil olematud. Mäh, nüüd avastan, et liiga vähe pilte sai tehtud. Seda va õlaõmblust oleks ikka pidanud ka fotografeerima.

Projekt Ravelrys