No oli see alles vastupandamatu ja põnev projekt!
Ma poleks eales uskunud, et number 3 vardaga nii suure asja nelja nädalaga valmis saan.
29. jaanuaril alustasin ja 3. märtsil sai valmis. (No tegelikult on veidi rohkem kui neli nädalat, aga ma vahepeal kudusin emale lugemiskindad st. mingi 3-4 päeva ei võtnud Still Lighti üldse kätte ja varrukaid veidi harutasin ka.)
Väga mõnus kudumine oli ja uudishimu (et kuidas ta ikkagi istuma hakkab) muudkui kannustas. Väga hea oli ka kirjasõber K.-ga koos kududa: sai omavahel juhendit arutada ja ikka jälle võrrelda, kes kui kaugel on. See kooskudumine ka innustas ja aitas, kui kehaosa vahepeal veidi üksluiseks tõotas kujuneda. Aga ausalt öeldes ma isegi täitsa nautisin peale taskute jagamist seda lihtsat torus kudumist, kus ei pidanud mitte midagi kasvatama või kahandama. Selline võrratu mõtteta produtseerimine oli! Sada sisse ja kurvid sirged! Ja ma suutsin tõesti täitsa vinges tempos kududa, sest see lõng omab kõiki eeldusei tempokaks "tootmiseks".
Kudusin originaallõngast, st. DROPSi Alpacast. See on äärmiselt meeldiv ja pehme lõng. Enne pesu mind siiski torkis läbi trikotaazi ja ka läbi paksude sukkpükste, aga siis käis mu Still Light pesumasinas padjapüüri sees külmas vees tuuritamas (villapesu programmiga) ja pärast seda ta enam ei torgi.
Tegin lühikeste varrukatega, sest pika varruka sees nägi mu käsivars välja nagu jäme vorst (vaata paremale) ja polnud ka lootust, et see olukord peale pesu kuidagi paraneks. Mees siis soovitas lühikesi varrukaid ja lõppkokkuvõttes olen selle lahendusega väga rahul. Pika varrukaga ehk olekski liiga soe saanud. Ma niikuinii kannan villastel asjadel alati midagi all. Ja tegelikult oli see mulle ka suureks kergenduseks, et ei pidanud varrukaid pikalt kuduma, sest pärast mõnusat tempokat ringvardal kudumist, oli sukavarrastega varrukatootmine täielik horror. Pingutasin, mis mina pingutasin - ei saanud nii ühtlast kudet kui ringvarrastega. Alpaka on ju ses suhtes eriti reetlik ja pesuga ka kude märkimisväärselt ei ühtlustu. Nüüd on seda sukavarrastel kootud parempidist kudet vaid kahe sentimeetri jagu ja väike konarlus ei paista eriti välja.
Tegin suuruse M, tagantjärele arvan aga, et L sobiks mulle paremini. Midagi traagilist ei ole, aga taskute poolt moodustatavad voldid ei tule minu arust piisavalt esile st. puusast jääb selleks laiust väheseks. No ja eks see varruka-vorsti-probleem kõnele ju ka valesti valitud suurusest. Lähtusin oma valikul rinnaümbermõõdust, sest olen seni kogenud, et kui mõni riidetükk seal kandis sobib, siis klapib ka ülejäänu. Seekord läks siis teisiti. No eks siis tuleb järgmiseks kandmishooajaks omaenese "ahtri" ümbermõõtu vähendada. ;)
Lõnga kulus peaaegu 9 tokki, st. 51 grammi jäi kümnest tokist üle. Ma jõudsin enne lühikeste varrukate kasuks otsustamist muide juba paanikasse sattuda ning kaks tokki lisaks tellida! No küllap sellest lõngastki midagi saab. Näiteks Still Lighti juurde sobivad sõrmikud või siis õepojale järgmiseks talveks soojad karupüksid. ;)
Ühe emotsiooni tahaks veel jäädvustada: Kui algasid taskute tarvis tehtavad kasvatused, siis ma muudkui imestasin ja imestasin, et mis siin toimub. Tavaliselt taljesse ju ikka kahandatakse, aga siin ümbermõõt muudkui kasvas ja kasvas. Enne taskusilmuste seismapanemist oli see kleit ikka täielik kott! Ma ei olnud veel päris täpselt pihta saaud, kuidas need taskuvoldid moodustuvad (mul oli hoois teine ettekujutus) ja seega ma siis imestasingi. Aga kui taskud abilõngadele jäid ja algas otse sirgelt alla kudumine, oli ka ümbermõõt selge ning mu süda rahulik. Tuleb ikka disainerit usaldada! :) Muide, juhend on väga hästi kirjutatud ja konstruktsioon minu arvates täiesti geniaalne!
Tjah, viimaseks see Still Light mul jääda ei tohiks. Parimale sõbrannale lubasin juba sügiseks ühe kududa. (Ta on sellest mudelist siiralt vaimustuses nagu minagi.) Ma poleks varem eales arvanud, et ma kellelegi pereringi mittekuuluvale midagi nii suurt viitsin kududa, aga nüüd mõtlen, et mis need neli nädalat siis ära ei ole. Põhiline, et sõbrants mingi laheda värvi ja hea lõnga kasuks otsustab. (Eks selle viimase suhtes on mul ka sõnake kaasa rääkida, sest sõbrants on ise kudumisvõhik.)
