Kuvatud on postitused sildiga lace. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lace. Kuva kõik postitused

reede, 7. september 2012

Sofia



Selline tunne on nagu oleks millegi väga suurega hakkama saanud. No ja tegelikult saingi. Jaanuarist saadik kudusin oma esimese Haapsalu salli kallal (muidugi mitte pidevalt, pausidega ikka) ja eile tuli ta lõpuks ometi varrastelt maha. Samas käis ta ka loputuses ning oli öösel meie abieluvoodil sirutusel. (Mu armas abikaas on siiski mu hobi suhtes äärmiselt tolerantne: magas nurinata selle öö koos minuga elutoadiivanil.)

Hetkel lebab sall mul õlgadel ja mul on väga uhke tunne. Läks ikka aega küll. Vahepeal sai lõng ka otsa, tellisin lisa. Lõppkokkuvõttes kulus veidi üle 5 toki. Ja sai suurem kui plaanitud. Äärepitsi valik võttis nõutuks. Esialgu tahtsin ikka Haapsalu salli või räti raamatust ühe võtta, aga kui mu väljavalitu proovilapp tehtud, ei olnud ma sugugi rahul. Olin parasjagu puhkusel Eestis ja plaan oli seal olles sall valmis saada, et saaks õe fotokaga head pildid teha (ja sall lõpuks ometi valmis). No ja siis ma ei viitsinud enam uut äärepitsi otsida ja läbi kududa (ja läbi kududa tuleb, sest ma kudusin otse külge - ülikarvase mohääriga ju külge ei õmble - ja siis peab ju mustri tagurpidi ette võtma ja sakitippude tekkimist jälgima). No ja nii ma läksingi kergema vastupanu teed ja tegin Pääsusaba äärepitsi. Minu suureks üllatuseks kogus pits endale kudumisel 10 cm kõrgust ja suurendas salli üldlaiust ning pikkust vastavalt 20 cm võrra. Sall on seega pikem kui ma ise ja laiust on teisel ka korralikult: 80 x 190 cm.


Salli Eestis siiski valmis ei saanud, pildid seega taas poolpidused videokaamera fotofunktsiooniga tehtud, aga mulje annavad edasi. Uskumatu, ma olen kudunud Haapsalu salli!
Ravelry-sissekanne siin.


Ich habe das Gefühl als ob ich mit etwas sehr Großem fertig geworden wäre. Bin ich auch. Mein erster Haapsalu Schal ist endlich fertig! Seit Januar habe ich daran gestrickt (mit Pausen natürlich), gestern wurde er fertig, nahm ein Bad und trocknete heute Nacht ausgestreckt auf unserem Ehebett. (Es kommt raus, dass mein Mann doch sehr tolerant ist, was mein Hobby angeht. Es machte ihm nichts aus, dass wir die Nacht auf dem Wohnzimmersofa geschlafen haben.)

Im Moment habe ich den Schal auf den Schultern und bin wahnsinnig stolz. Ich habe dafür echt ewig geaucht. Inzwischen ist mir auch der Garn ausgegangen und ich musste Nachschub bestellen. Am Ende brauchte ich etwas über 5 Knäule. Und der Schal wurde größer als geplant. 


Die Wahl der Randspitze erwies sich schwieriger als ich dachte. Ich war gerade in Estland und wollte den Schal während meines 2-wöchigen Urlaubes fertigstellen. Als ich das ausgewählte Muster zur Probe gestrickt hatte, gefiel mir das Ergebnis nicht. Um den Schal doch noch fertig zu kriegen (ich wollte ihn unbedigt in Estland mit dem guten Camera meines Schwesters fotografieren (der Plan ging schief)) habe ich weitere Tests unterlassen und die Randspitze von Swallowtail Shawl verwendet. Diese wurde dann unerwartet "hoch" so dass mein Schal jeweils 20 cm an Länge und Breite gewann. Er ist jetzt größer als ich: 190 x 80 cm.

Die Randspitze habe ich nicht getrennt gestrickt und angenäht, wie bei Haapsalu Schals die Tradition ist, sondern direkt drangestrickt. Das Annähen mit Mohair stelle ich mir nämlich als unmöglich schwierig vor. Der verwendete Kid Silk von Austermann strickt sich sehr angenehm und wärmt gut.

Unglaublich, ich habe einen Haapsalu Schal gestrickt!
Ravelry-Eintrag hier.
Ach ja, der Schal trägt den Namen Sofia, da ein Schal mit dem gleichen Muster (Mittelstück) an die spanische Königin Sofia geschenkt wurde und das Muster seitdem unter ihrem Namen bekannt ist.

neljapäev, 18. august 2011

Piimast sall

Sinine piimalõng sai ju tagasi saadetud. 28. juulil siis juba. Ja asendust sai kaua oodata. Kaua. Lõppkokkuvõttes olen arvamusel, et saatja ei märkinud kirjale (jah, asendus tuli maksikirjaga) mu tööandja nime ja seega jäi suures büroohoones minunimeline postkast muidugi leidmata.
Kaupmees oli aga nii aus mees, et saatis siis oma kulu ja kirjadega PAKINA uue laadungi teele ja 12. augustil see siis ka minuni jõudis. Tahan loota, et ta märkis tollele maksikirjale vähemalt saatja aadressi ja nii jõudsid need esimesed kolm vaarikaroosat tokki siis ka tema juurde tagasi.


Das baby-blaue Milchgarn habe ich ja zurückgeschickt. Am 28. Juli. Auf den Ersatz habe ich lange warten müssen. Ich fürchte, der Absender hat vergessen auf dem Maxi-Brief den Namen meines Arbeitsgebers zu notieren und natürlich wurde in dem Bürogebäude kein Briefkasten mit meinem Namen gefunden. Vermutung. Zum Glück ist der Händler aber ein Ehrenmann und hat mir dann nochmal 3 Knäuel von dem Himbeer-Rosa mit DHL geschickt. Am 12. Aug. waren die hier.

See Pääsusaba pidi ju 20. augustiks valmis olema. Seega oli mul peale paki saabumist kiire-kiire. Muretsesin tõesti, kas ikka jõuan valmis ja veel venitatud ka, aga ennäe, eile õhtul aoligi asi nii kaugel. Täna öösel ta sirgus ja kuivas ning siin ta nüüd on.


Da der Schal zum 20. August fertig sein muss, hatte ich dann plötzlich Eile. Es sollte zwar einer in Kindergröße werden, ich habe mir doch Sorgen gemacht, dass ich nicht rechtzeitig fertig werde. Gestern war es aber so weit. Das Tuch ist fertig, heute Nacht gespannt worden und trocken. 



Tegin ainult 9 kordust Budding Lace Repeati ja piibelehti ainult ühe rea. Suurus sai minu arust väga paras. Eks nädalavahetusel uue omaniku kaelas saab parema pildi. Jah, me siiski saame tähtsale üritusele sõita!


Ich habe nur 9 Wiederholungen von Budding Lace Repeat gemacht und nur eine Wiederholung von Lilly of the Valley. Die größe ist meiner Meinung nach genau richtig geworden für ein 6-Jähriges Mädchen. Genauer  sieht man das dann am Wochenende. Jep, wir können doch hinfahren!



See lõng on häst mõnus kududa. Tundub käe all nagu merino ja siidi segu. Täielik piimasiid! Mul kulus peaaegu, et ainult 2 tokki, kolmandaga alustasin alles mahakududes. Ülejäänud tokist saab siis komplekti sobivad randmesoojedajad või sõrmedeta kindad. Enne seda tuleb nädalavahetusel aga täpselt mõõtu võtta.

Üldkokkuvõttes sai kogu lugu ja ikkagi õnneliku lõpu. Olen põnevil, kuidas saajale kink meeldib.



Das Garn strickt sich sehr gut. Fühlt sich an wie eine Mischung aus Merino und Seide. Eine echte Milchseide also. Habe nur 2 Knäuel gebraucht und erstmals beim abketten etwas von dem Dritten. Von dem Rest werden dann hoffentlich passende Armstulpen oder fingerlose Handschuhe. Da muss ich mir aber am Wochenende erstmals die genauen Maße holen.

Tjah, die Geschichte hat wohl doch ein glückliches Ende genommen. Ich hoffe die neue Besitzerin mag die Farbe.

pühapäev, 31. juuli 2011

Piibelehtedeta Pääsusaba


Saigi valmis. Juba enne piibelehekirjaga alustamist oli selge, et lõnga ei jätku isegi mitte üheks nupuliseks kirjakorraks. Ainult äärepitsiks jätkub. Kahju, sest olin väga põnevil, kuidas  on mohääriga nuppe kududa.

Fertig. Noch bevor ich zu "Lily of the Valley" kam, wurde klar, dass das Garn nicht reicht. Reicht nur noch für die Randspitze. Fand ich sehr schade, da ich gespannt darauf war, wie es ist mit Mohair die Nupps zu stricken.


Vahepeal on rätt endale ka omaniku leidnud. Sai ta ju sihitult LazyKatyst ülejäänud lõngast kootud. Nüüd saab selle räti endale mu sõber Adila, kes armastab halli.

Inzwischen habe ich auch schon einen Abnehmer für das Tuch. Gestrickt aus Garnresten von LazyKaty, hatte ich eigentlich kein Ziel vor Augen. Jetzt bekommt meine Freundin Adila das Tuch, sie liebt Grau.


Et lepatriinukirjast sujuvalt äärepitsiks üle minna kahandasin viimase esimeses reas kohe õhksilmuste juures 4 silmust.

Um vom "Budding Lace" fließend auf "Peaked Edging" überzugehen, habe ich in der ersten Reihe der Randspitze 4 Maschen verschwinden lassen.


Suuruselt ei ole see enam õlarätt. Aga see on võrratult pehme kaelasoojendaja.

Von Größe her, ist es kein Schultertuch mehr, aber ein kuschelweiches warmes Halstuch.




tehnilised andmed / technische Angaben:

neljapäev, 7. juuli 2011

Kudumisisu

Minu kudumisisu on muutunud vaigistamatuks. Meil on ju mehega kokkulepe, et ma ei koo kuni ülikoolitöö valmiskirjutatud pole, aga no kuulge, kui kell on 22 õhtul, siis ikka ei loe mingit teadust enam ja hirmsasti tahaks teleka ees kududa. No ja täna siis saimegi kokkuleppele, et õhtul ikka koon. Panin uue Pääsusaba varrastele. Mul jäi LazyKatyst veel korralikult Debbie Blissi Angelit üle ja see sügeles mul lõngakarbis ega andnud rahu.


###
Die Lust zu stricken lässt sich nicht mehr unterdrücken. Ich habe mit meinem Mann letztens vereinbart, dass ich nicht stricke, bis die Uni-Arbeit fertiggeschrieben ist, aber um 22 Uhr abends bin ich nicht mehr fähig was wissenschaftliches zu lesen und so möchte man vor der Glotze ein wenig stricken. Heute sind wir dann zu dem Kompromis gelangt: ich stricke spät abends ein wenig! Habe gleich einen neuen Swallowtail Shawl gestrartet. Von dem letzten LazyKaty war ja noch ordentlich Angel von Debbie Bliss übrig und der gab mir keine Ruhe.