Wollsüchtig

Da ich bei meinem zuletzt beschriebenen Schwächeanfall einen neuen Online-Shop ausprobiert habe, ohne jegliche Erfahrungsberichte zu finden, wollte ich kurz meine Erfahrung niederschreiben.

Es handelt sich dabei um Wollsüchtig.de und ich bin das "Risiko" eingegangen, weil sie Kauni Effektgarn zu einem Super-Preis anbieten und dazu auch noch Versandkostenfrei. Da ich per Pay-Pal bezahlen konnte, war es von vorn herein eigentlich gar kein Risiko. Also habe ich zugeschlagen.

Der Shop befindet sich noch einigermaßen in Kinderschuhen. Es gibt keine Benutzerkonten und keine Möglichkeit den Stand der Bearbeitung zu verfolgen, es sei dann, man wird von den Betreibern per Mail informiert. Und das machen sie auch regelmäßig und in einem netten persönlichen Ton. Versandt wird per DHL. Ohne Packetverfolgung, aber versandkostenfrei kann man ja auch nicht den ganzen Luxus erwarten. 

Am Sonntag bestellt, am Montag Nachmittag kam die Versandbestätigung und am Mittwoch war die Wolle da. Genau die richtigen Farben. Und Kauni-typisch in leicht abweichenden Mengen (anstelle von 3x150g waren es 140g, 150g und 170g).

Tjah, was soll ich noch sagen. Ich bin zufrieden.

Oops!… I Did It Again

No mina ei saa aru, mis värk on, aga ma jälle tellisin lõnga. Viimati, kui Dropsil oli mohääri-siidi-segule allahindlus, siis sai tellitud ja ühtlasi õepoja kampsiku jaoks Baby Merinot, no ja siis sai küll endale vannutud, et nüüd enne ei telli kui varusid vähendatud. Aga siis ma ei leidnud selle Baby Merinoga harmooniat (värv ajas haigutama) ja nii saigi kohalikust lõngapoest hoopiski kuuseroheline ära toodud ja ka peaaegu terviklikult ka ära kootud. (Tubli mina!) No ja siis oli küll otsus küps, et nüüd on ostukeeld ja range ka veel. Ja ma pidasin mitme ahvatleva pakkumise puhul vastu.

Aga nüüd tuli värske Verena Stricken ja ma armusin ühte pluusikesse. Nii armusin, et ostsin oma elu teise kudumisajakirja ja täna tellisin seks tarbeks siis lõnga ka. Oh! No aga ma ei saanud teisiti. See pluusike on nii isuäratav! (Disaineriks Elisabeth Gütschow)

Kuna ajakirjas on vaid suurus 38/40 ja minu plaan oleks ta alt kergelt laienevate 3/4-varrukatega teha, siis kardan, et lõngapakina pakutav jääb mulle väheseks. Aga kui lõngapakile lisa tellida, siis läheb hind väga soolaseks. No ja nüüd ma tegin sellise tembu, et tellisin kolme värvi Kauni Effektgarni ja kavatsen nendest enam-vähem kõik 24 vajaminevat värvitooni välja võluda. Eks mul siis pärast on kollast kõvasti üle ja punast tooni tuleb vist ekstra juurde osta, aga no küll nood siis kuluvad kunagi sokkideks ära. Võib-olla  leian vajamineva punase jupi ka ema või õe lõngavarudest.

Loodetavasti olen selle kampsuni kudumisel edulisem kui oma seniste puhul, sest näiteks see härra Knitterfrei oma on ju ka veel lõpetamata. (Esimesna lõpetan ikka selle ära, on ju vaja veel vaid varrukad uuesti laiematena kududa ja kokku õmmelda.) Oh, aga sellel pluusikesel on ju see lõng nii peen ja varras kõigest number 3! Kui ta mulle aga kogu aeg nii isuäratavaks jääb, küll ma siis valmis saan.

Ich habe schon wieder Wolle bestellt! Und dabei hatte ich mir nach der letzten Drops-Bestellung einen strengen Wollverbot auferlegt. Und ich habe einigen verführerischen Angeboten widerstehen können.

Jetzt kam aber die aktuelle Verena und ich bin verliebt. In den süßen "Pullunder" da oben. Ich bin von dem Design (Elisabeth Gütschow) so begeistert, dass ich auch gleich das Wollpaket hätte bestellt, wenn es bloß nicht nur für Größe 38/40 gewesen wäre. Mir wären 3/4-Ärmel sowieso lieber und ich denke in Größe 40/42 würde ich besser aussehen. Also bräuchte ich deutlich mehr Garn. Das würde aber heißen, extra dazu bestellen und dann würde mein Pulloverchen wirklich sehr teuer werden. 

Habe mich jetzt notgezwungen nach Alternativen umgesehen, nichts gefunden, war schon ganz traurig bis ich mich an Kauni Effektgarn Farbe EK (grün-gelb) erinnert habe. Ob vielleicht auch die Anderen der nötigen 24 Farbtönen auf diese Weise bei Kauni erhältlich sind? rätzelte ich. Schnell nachgeschaut und mir scheint mit den oben gezeigten 3 Knäuel kriege ich das hin. Wenn ich dann noch etwas Rot brauche, dann kaufe den im LYS, oder es findet sich eine Kleinigeit in den Wollvorräten meiner Mutter oder Schwester.

Ich hoffe nur, ich ziehe es durch, denn das Pulloverstricken erschreckt mich immer noch ein wenig. Und dann noch mit so dünnem Garn und Nadelstärke 3!

Abielu

Härra Knitterfreid vahel mu kudumine natuke häirib. Tema arvates ma koon KOGU AEG! (Minu arvates ma just saan jube vähe kududa, sest tööl tuleb käia ja kodus tuleb keeta, koristada, pesta, triikida ja-ma-ei-tea-mida-veel (mis muidugi ei tähenda, et kogu värk ainult minu õlul oleks)). No ja siis ta ütleb veel, et kudumine on hobi ja ei olevat ju normaalne, et inimene kogu aeg oma hobiga tegeleb. (No aga kui ma oma hobi nii palavalt armastan, siis ma ju tahan iga vaba minuti sellele pühenduda, eriti kui neid vabu minuteid on piiratud koguses. Onju.)

Kudumisteemat selles valguses vaadeldes tundub hiljuti juhtunu iseäranis kummaline. Paar päeva tagasi jõudsin ma hetkel õepojale kootava kampsuniga nii kaugele, et varrukate loomiseks tuli poolelioleva kudumi külge lisasilmused luua. Istun siis ja vahin oma näputööd ja mitte ei tule selle peale, kudamoodi need silmused võiksid tekkida kui mul on kasutada ainult üks lõngaots. Mina ei oska! Mõtisklen siis juba selle üle, mis otsingusõnadega oma muret Googlele kurta... Mitte ei tule pähe, kuidas sellist loomist nimetatakse... Kui järsku meenub lugu:

   Härra Knitterfrei üllatas mind umbes aasta tagasi sellega, et võttis laual vedelenud lõnga ja varda ning vingerdas oma meesterahvasõrmega sinna vardale hunniku silmuseid. Ja seda tegi ta nii lõva randmega ja loomulikult, nagu ta päevad läbi muud ei teekski. Mul oli suu lahti: meie "kudumisvaenlane" loob silmuseid! Mida ta veel oskab? Selgus, et selle loomisvõtte oli talle lapsepõlves õpetanud ta vanaema või õde. Muidu ta kududa ei oska. Ma olin sõnatu.

Kui siis novembris mu õde külas käis, siis muidugi palusin härral talle oma loomist demonstreerida. Pärast väikest veenmist demonstreeriski. No ja õde siis nentis, et see on see loomine, mida kasutatakse lisasilmuste loomisel alustatud kudumile. Ja selle fakti ma jätsin meelde.

Nüüd meenus. Läksin siis oma titekampsikuga härra Knitterfrei juurde ja palusin, et ta mulle paar silmust looks. Lõigi. Mul oli sihuke tunne nagu kirurgil, kes palub operatsioonil automehhaaniku abi. Väga veider oli, aga abi sain. Tjah, täitsa ABIelu ikka!

Ülevalt alla kootav raglaan, alustatud kapuutsist.

Kapuuts kootakse ju alati hiljem külge. Ma ei leidnud ühtegi mustrit, kus alustatakse kapuutsist ja minnakse siis sujuvalt kehaosaks üle. Ja kuna ma ei suutnud välja mõelda, miks see ei peaks klappima, siis alustasinigi kapuutsist. Klappis suurepäraselt.