Abielu

Härra Knitterfreid vahel mu kudumine natuke häirib. Tema arvates ma koon KOGU AEG! (Minu arvates ma just saan jube vähe kududa, sest tööl tuleb käia ja kodus tuleb keeta, koristada, pesta, triikida ja-ma-ei-tea-mida-veel (mis muidugi ei tähenda, et kogu värk ainult minu õlul oleks)). No ja siis ta ütleb veel, et kudumine on hobi ja ei olevat ju normaalne, et inimene kogu aeg oma hobiga tegeleb. (No aga kui ma oma hobi nii palavalt armastan, siis ma ju tahan iga vaba minuti sellele pühenduda, eriti kui neid vabu minuteid on piiratud koguses. Onju.)

Kudumisteemat selles valguses vaadeldes tundub hiljuti juhtunu iseäranis kummaline. Paar päeva tagasi jõudsin ma hetkel õepojale kootava kampsuniga nii kaugele, et varrukate loomiseks tuli poolelioleva kudumi külge lisasilmused luua. Istun siis ja vahin oma näputööd ja mitte ei tule selle peale, kudamoodi need silmused võiksid tekkida kui mul on kasutada ainult üks lõngaots. Mina ei oska! Mõtisklen siis juba selle üle, mis otsingusõnadega oma muret Googlele kurta... Mitte ei tule pähe, kuidas sellist loomist nimetatakse... Kui järsku meenub lugu:

   Härra Knitterfrei üllatas mind umbes aasta tagasi sellega, et võttis laual vedelenud lõnga ja varda ning vingerdas oma meesterahvasõrmega sinna vardale hunniku silmuseid. Ja seda tegi ta nii lõva randmega ja loomulikult, nagu ta päevad läbi muud ei teekski. Mul oli suu lahti: meie "kudumisvaenlane" loob silmuseid! Mida ta veel oskab? Selgus, et selle loomisvõtte oli talle lapsepõlves õpetanud ta vanaema või õde. Muidu ta kududa ei oska. Ma olin sõnatu.

Kui siis novembris mu õde külas käis, siis muidugi palusin härral talle oma loomist demonstreerida. Pärast väikest veenmist demonstreeriski. No ja õde siis nentis, et see on see loomine, mida kasutatakse lisasilmuste loomisel alustatud kudumile. Ja selle fakti ma jätsin meelde.

Nüüd meenus. Läksin siis oma titekampsikuga härra Knitterfrei juurde ja palusin, et ta mulle paar silmust looks. Lõigi. Mul oli sihuke tunne nagu kirurgil, kes palub operatsioonil automehhaaniku abi. Väga veider oli, aga abi sain. Tjah, täitsa ABIelu ikka!

Ülevalt alla kootav raglaan, alustatud kapuutsist.

Kapuuts kootakse ju alati hiljem külge. Ma ei leidnud ühtegi mustrit, kus alustatakse kapuutsist ja minnakse siis sujuvalt kehaosaks üle. Ja kuna ma ei suutnud välja mõelda, miks see ei peaks klappima, siis alustasinigi kapuutsist. Klappis suurepäraselt.