Laupäev, 26. oktoober 2013

Jõgeva lõngavabriku pood

Ma olen ikka huviga lugenud postitusi sellest, kuidas Raasikul lõnga ostmas käiakse. Maavillase lõnga armastajana olen minagi lootnud sinnakanti sattuda. Paraku käivad minu Eesti-trajektoorid kuidagi teistpidi ja ka lennukile minek on alati nii varasel ajal, et mitte ei saa kõrvalpõiget Raasikule teha.

Suvel Eestis käies sattusin külalaadal Jõgeva lõngavabriku esindaja peale ja nii need esimesed 600 grammi ametliku nimega Wool & Yarn OÜ lõnga mu reisikotti sattusidki.

Selle pildil oleva värvi võtsin täiesti plaanimatult, lihtsalt sellepärast, et hind oli jube hea (võrreldes näiteks Saksamaal müüdava Kauniga). Ja seejärel armusin ma sellesse tooni jäägitult. Muudkui imetlesin teist ja unistasin. Meeles mõlkus pitskampsun, aga pärast netiuuringuid selgus, et 200 grammist võib napiks jääda. Hakkasin siis asja uurima ja selgus, et lisa tellimine pole sugugi võimatu. Netipood on neil kenasti olemas: http://rarewool.com/. Aga kuna Jõgeva asub üsna minu Eesti-trajektooride ääres, tundus neti teel tellimisest palju ahvatlevam võimalus oma ostud kohapeal sooritada. Otsisin siis netilehel infot vabrikupoe kohta, aga ei leidnud ja arvasin, et seda polegi olemas. 

Minu õnneks mu ema selliseid järeldusi ei tee, tema tegutseb. Pärast väikest kõnet netilehel antud numbrile, andis ta mulle teada, et Jõgeval on kohapeal võimalik lõnga osta kolmapäevast reedeni 10.00 kuni 16.00 ja nii sai see pood mu sügisese Eesti-reisi plaanidesse võetud.

Mõeldud-tehtud. Pood kenasti leitud. Vabriku hoovi pöörates jääb pood vasakut kätt. Siseneda tuleb ühest mittemidagiütlevast uksest. (Platsi tagaosas paistvast poest sildiga "Tikkimine" vms. ei tasu end esialgu eksitada lasta. Millega seal tegemist, jäi mul ajapuudusel välja uurimata.) Siis trepist üles ja kui poe uks lukus, tuleb helistada uksel oleval numbril. Aga enne tasub katsuda, kas uks on lahti. ;) Ja sisenedes näeb siis kohe seinal vikerkaarevärvides säravaid heideid. Lõngariiulid on järgmises ruumis.

Tagantjärele on muidugi kahju, et pilti ei teinud. Aga ega neid igas seinas kõrguvaid kõikvõimalikes värvides lõnga täis riiuleid vast fotoga nii hästi edasi ei saagi anda. Tegemist on tõelise vabrikupoega, mingit kaunist müügipinda ei tasu oodata. Aga selle eest on lõngad kaunid. Valiku ja hindadega (hinnad kohapeal palju soodsamad!) saab netilehel juba eelnevalt tutvuda. Siis ei kaota ka kohapeal pead. Ma ei kaotanud. Ostsin kaks vihti oma armsamat ja ühe vihi helekollast, mida mul Chilly jaoks vaja läheb (ja kindlasti muuks ka :)).

Ja kuna minu lõngavarudesse oli viimase kuue kuuga kogunenud 6 vihti, siis tuli need tagasi kodus ometi ka keradesse kerida. Sobiva varustuse puudumise tõttu katsetasin esialgu oma ukselingi-meetodit (viht ripub ukselingilt alla, mina kerin). Ettevõtmine edenes vaevaliselt. Samas jäid mulle aga silma härra Knitterfrei hantlid, mis ma siis ka kohe väärkasutusse võtsin. Ise hantlitele sirakile tõmmatud vihi kohal seistes, telekat vaadates ja vajaduse korral hantleid teineteisest kaugemale lükates, et pinge vihis suureneks, edenes asi nii kiiresti, et pärast kahte kerimist ei ole minu majapidamises enam mitte ühtegi kerimata vihti! Isegi 2012 aasta märtsis ostetud imepeene  ja seetõttu eriti vaevaliselt keritava Vuorelmani kerisin ära!


Kolmapäev, 23. oktoober 2013

Kindavabrik

Kinnaste kudumine on tänuväärne töö. Esiteks saab kandja endale soojad käed, teiseks on iga valminud kindapaar kudujale kiireks eduelamuseks: kududes vähemalt 2,5-stel varrastel saab ka minusugusel - mitte just väga kiirel - kudujal piisava aja olemasolul kindapaar kolme päevaga valmis. Sõrmedeta kinnaste puhul kulub vaid kaks päeva. Seda kõike aga vaid juhul kui kujundus peas valmis ja kõik läheb nii nagu soovitud.

Ajavahemikus 20. septembrist 22. oktoobrini sain hakkama kahe kindapaariga. Esimesega läks tõeliselt aega: esmalt ei suutnud ma värve valida, siis kujundust, seejärel sai esimene kinnas liiga kitsas, nii et tuli otsast alustada ja lõpuks pusserdasin sõrmede kudumisel kauem kui oma esimesi sõrmikuid kududes. Veider, ometi on mul varasemate kinnaste sõrmesilmuste jaotus kenasti Ravelrys üles kirjutatud ja sobis enam-vähem ka antud lõngale.

Kindad kudusin oma lemmik-tädile sünnipäevakingiks. Nad pidid sobima ideaalselt tema kevad-sügis-riiete juurde. Plaan oli juunis Eestis käies pilk tema riidekappi visata, mis muidugi ununes. Õnneks leidis mu õde pildid kevadiselt väljasõidult Narva kose juurde, kus siis ka tädi jope kenasti peal oli. Lilla jope. Ja lilla on paraku värv, mis mind kohe üldse ei inspireeri. Kaalusin ja vaagisin siis ikka väga pikalt. Lõpuks otsustasin praktilise musta kasuks, kuhu kavatsesin midagi lilla ja tillukeste pärlitega peale tikkida. Kindad ise pidid tulema hästi sihvakad ja naiselikud.

Pärast mitmeid proovitükke jätsin randmesooniku ära ja tegin alaserva selle asemel kergelt sakki hoidva pitsmustri. Pitsi muidugi eriti näha ei jäänud, aga alt kergelt laieneva lainelise ääre ma saavutasin. Kui siis sõrmed lõpuks valmis, läks tikkimiseks. Piisavalt tagasihoidlikke lillakaid pärle ma ei leidnud, seega jäid need ära. Mustriks oli midagi floraalset-filigraanset plaanitud, aga kui ma siis niit ja nõel käes valmis kindaid silmitsesin, lõin põnnama. Ma pole just suurem asi tikkija ja kartsin lihtsalt, ma ei suuda teisele kindale täpselt sama tikandit teha. Nii saigi taas ornamentide kasuks otsustatud. Lõpptulemusega olen ise täitsa rahul ja tädile ka meeldivad.


Lõng: Wolle Rödel "Baby Alpaka" 85 g
Vardad: 2,5
Tikand: tavaline mouliné 100% puuvill

Kindad valmisid Eestis olles ja ma olin sihilikult uue projekti lõnga koju jätnud, et veidi pausi pidada. Ja oi, kuidas ma nende kojulennuni jäänud viie päeva jooksul kudumisest puudust tundsin. Vaevu suutsin end tagasi hoida, et mitte õe kudumistöö kallale minna. Peale tagasilendu lõin juba esimesel õhtul uue projekti silmused vardale.

Sel korral ma kujundusele aega ei kulutanud. Julia Mülleri Knotty Gloves olid mulle juba ammu silma jäänud. Nüüd, kus ühte töökaaslast spontaanse toreda kingituse eest tänada tahtsin, sobis see projekt ideaalselt. Enne mu Eesti-reisi oli saabunud rohkem kui kampsunijagu mu armast Fairalpakat veinipunases toonis, sellest pidid siis ka Knotty'd saama. 

Kudumine käis esialgu kähku. (Ülaserva kudusin rullumise vältimiseks ühe rea pahempidist, mahakudumiseks kasutasin Elisabeth Zimmermanni mahanõelumismeetodit.) Kui mõlemad kindad valmis, selgus aga, et üks kinnas on pikem. Olin hämmelduses - olin ju mõlemat kinnast kudunud täpselt juhendi järgi ja ridu lugedes. Võtsin otsa lahti ja kudusin teise kinda sama pikaks... Et pärast lõngaotste peitmist avastada, et ühe kinda mustriosa (täpsemalt: soonikutriibud peale sõlmelist osa) on pikem(ad) kui teisel! Olin tõeliselt pettunud, kuid otsustasin kindad nii jätta, sest mõlemad olid lõppkokkuvõttes ühepikkused ja pidid minema mitte-kudujale, kes seda viga kindasti ei märka. Või siiski...? Järgmiseks päevaks oli mu rahulolematus nii palju kasvanud, et võtsin lõngaotsa uuesti lahti, harutasin üles rohkem kui poole kindast (sealjuures ka pöidla) ja kudusin uuesti. Nüüd olen rahul.


Lõng: Fairalpaka DK 70 g
Vardad: 2,5

Lõnga värvi ma muide hästi pildile ei saanud. Tegemist on imelise sügavpunase tooniga. (Pildil liialt roosakaks kalduv ja liiga hele.)
***
Järgmisena asun uue Chilly kallale. (Selle saab mu õde sünnipäevaks. 2013 on kootud kingituste aasta!)
Hetkel olen Eestist kaasa toodud külmetusega haiguslehel ja täna on plaanis ettevalmistustega alustada: lõngad sorteerida; mis veel vihis, keradeks kerida; ülevaade saada, millised värvitoonid olemas, millised puudu... Ja käsitööasjade sahtlid ära koristada! Olen viimasel ajal oma vardad igale poole ripakile jätnud. Häbi kohe.

Esmaspäev, 21. oktoober 2013

Kui ma oleksin... ehk inspiratsioon sügisest

Olin just kaks nädalat Eesti sügist nautimas. Ühel päeval sai soo peal käidud ja sealsed värvid panid mind õhkama:
Oleksin ma ometi kududisainer! Siis kujundaksin sügisese kudumite kollektsiooni just neid värve kasutades.
Tegin siis hulga pilte, soovimaks seda hetke-emotsiooni siin blogis jäävustada. Kuna ma olen üsna laisk blogija, oleks see postitus ehk tegematagi jäänud, aga täna nägin, et Ilukudujale on loodus sarnaselt mõjunud. Sügise mitmekesisusele omaselt tuleks minu kollektsioon hoopis teises värvigammas. Panen siis oma impressioonid ka kähku siia üles.