reede, 21. oktoober 2011

Guinevere

Üks sõbranna soovib sõrmedeta kindaid. Ja kuna mul oli Julia Mülleri Guinevere juba ammusest ajast ostetud, siis valisin selleks just selle keerulise mustri. Ja seda sai kahetsetud. Üsna peagi peale alustamist juba. Aga jonnakas, nagu ma olen, siiski jätkasin. Kõige suurem kahtlushetk oli, kui mul olid juba ümber mõlema käe jooksvad lehemustri-lapakad kootud ja muster mulle üldse ei meeldinud. Mõtlesin, et meie Haapsali pitsmustrite hulgas on sada korda ilusmaid, miks ma siin seda käkki koon?! Ja siis mõtlesin Muhu vikkelkoes sukasäärtele ja kaalusin tõsiselt mõne sealse mustriga otsast alustamist. Aga siis ikkagi mõtlesin, et kui ma Guineveret nüüd lõpuni ei koo jääb mul sellest ehk nii vastik maitse suhu, et ei ürita enam kunagi uuesti ja muster sai ilmaasjata ostetud. Tegin siis käelapakad niiskeks ja tõmbasin teised sirakile. Ja ennäe, muster oli järsku täitsa lehemustri nägu ja kogunisti ilus! Otsustasin igal juhul jätkata.

***
Eine Freundin wünscht sich fingerlose Handschuhe. Da ich seit längerem im Besitz von Julia Müllers Guinevere bin, habe ich dafür genau dieses Muster ausgewählt. Diese Entscheidung habe ich ziemlich bald bereut. Der Tiefpunkt war, als ich die Laschen in Blättermuster fertig hatte und das Muster mir gar nicht gefiel. Ich dachte, wieso mache ich sowas, wenn unsere estnischen Haapsalu Lacemustern so viel mehr anzubieten haben. Oder warum nehme ich für die Lasche nicht ein Vikkel-Muster aus meinem Muhu-Buch. Andererseits habe ich gedacht, dass ich Guinevere -  wenn ich jetzt abbreche - wohl nie wieder anfassen werde und dann hätte ich die ja umsonst gekauft. Also, weiter machen! Habe dann die Laschen nass gemacht und gestreckt und sieh mal eine an, das Muster kam richtig zur Geltung und jetzt finde ich es wirklich schön!
***
Mis mulle selle mustri juures veel ei meeldi on selle keerukus. Ma ei ole veel nii rutineerunud kuduja, et mul suurt vaheldust vaja oleks ja vat see muster ei ole selline mõnus teleka kõrvalt kudumine. Ikka kontsentratsiooni on vaja. Ja täna, vabal päeval üksi kodus võtsin ma siis selle mustri järmise kontsentratsiooni nõudva osa ette: lapakate ühendamine Kitchener stitchi abil. Esimene on tehtud. Vägev! Ma oskan võluda!
Kuidas muidu nimetada seda, kui sellest:



saab see:

Fotol näib see üleminek nüüd kuidagi ebaühtlane, aga live on see parem. Ausalt! :)
Mulle hakkab Guinevere juba päriselt lõbu pakkuma!
***
Was ich bei diesem Muster nicht mag, ist die Konzentration, die es verlangt. Ich bin noch nicht so eine rutinierte Strickerin, die Abwechslung braucht, ich kann gut und gerne nebenbei mittelschwierige sachen stricken. Aber für Guinevere muss man sich echt Zeit nehmen. Zeit, die ich nicht habe. Die arme Freundin muss wohl noch eine Weile ohne Handschuhe auskommen.
Heute an meinem freien Tag allein zuhause habe ich mir Zeit genommen um den nächsten anspruchsvollen Schritt zu meistern: das Binden der zwei Laschen mit Kitchener Stitch. Wow, das war was! Aber siehe Fotos oben, es ist was geworden. Dieser Stitch ist eine Zauberei. Das Ergebnis sieht übrigens live besser aus als auf dem Foto, wo es eher unruhig wirkt.
Guinevere macht mir langsam echt Spaß!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar