Juulis oli siit-sealt internetiavarutstest hädakisa kuulda, et koid olevat lõnga üles leidnud. Mul hakkas ka süda kergelt muretsema. Ja kui siis üks sõbranna mulle oma kodus selliseid asju nagu hormoonilõksud tutvustas, kuhu koid kenasti sisse lendavad ja kinni kleepuvad, soetasin need ka endale, sest suvi on ju see aeg, kus need peletised end akendest sisse pressivad.
Lõksud ostetud, lugesin juhendit ja avastasin oma suureks pettumuseks, et see hormoon meelitab ligi vaid isaseid koisid, kes ju tegelikut otsest kahju ei tekitagi. Munevad ju emased. Seega on neist lõksudest kasu vaid populatsiooni kindlakstegemiseks. Ok, see ka asi, mõtlesin ja paigutasin lõksud juhendi järgi akendest nii kaugele kui võimalik: ühe panipaika, ühe elutuppa ja ühe esikusse.
Esimesed kaks päeva jäid lõksud tühjaks ja mina rõõmustasin: mul pole koisid! Vara rõõmustasin, sest siis hakkasid tüübid liimipinnal kogunema ja esikus olev lõks oli umbes 3 nädalat hiljem tuubil täis. Kahes ülejäänud lõksus oli ka 5-7 isandat. Kõige hullem oli aga, et koid hakkasid ka lendama. Eriti õhtuti, kui toas tule põlema panime, algas aktiivne tegutsemine. Nimetan seda ajajärku "suur laperdmine". Igal õhtul tapsime elutoas vähemalt neli ringi lendavat koid ja kui hiljem pimedas magamistoas veel läpakast mingit filmi vaatasime, tõmbas helendv ekraan veel paar tüüpi ligi. Minu süda muudkui muretses.
Pakkisin kõik lõngad 3-liitristesse zip-kinnitusega kilekottidesse ja nad kõik käisid sügavkülmast läbi: ikka 24 tundi külmas, 8 tundi toas ja siis jälle 24 tundi külmas. Sellele rütmile ei suutvat ei vastsed ega munad vastu panna.
Ja ka valmis kampsunid-sallid-kindad said kontrollitud ning igal pool koitõrje uuendatud. Koipesa jäi leidmata. Suur laperdamine jätkus.
Natuke näris mind kahtluseuss, et kuidas siiani oli rahu ja nüüd siis selline jama. Aga kui siis ühele töökaaslasele jutustasin, mis meil toimub ja et kummalisel kombel on näha kahte erinevat liblikaliiki: üks tavaline hall koi ja teine tume kollaka triibuga, siis väitis töökaaslane, et too viimane olevat toiduainete koi ja ma vaadaku oma köögikapid üle. Vaatasin ega leidnud kedagi. Aga siis sai asi selgeks: Kui suur on tõenäosus, et minu muidu enam-vähem koivaba majapidamine just ühel ja samal ajal nii riide- kui toiduinete koide poolt vallutatud saab?!!! Ja ma viskasin need lõksud välja. Järgmisel päeval veel kaks tüüpi lendasid, peale seda saabus suur rahu!
See tähendab, et meie korter oli muutunud peaaegu neljaks nädalaks hiid-emaskoiks ja tõmbas ligi kõik ümbruskonna isased! Isegi kui juhendis on kirjas, et neid lõkse võib kasutada nii kappides kui avatud eluruumides, on see viimane variant (iseäranis suvel) fataalne viga. Too esikus seisev lõks, mis äraviskamise hetkel koidest mustas, oli üsna lähedal köögile, kus meil suvisel ajal aken ööpäevaringselt paokil on. Logisch!
Kasutaksin ise neid lõkse veelkord vaid äärmisel vajadusel, ja siis ka vaid kappides ja sedagi vaid talvel, et kindlaks teha millises kapis õgardid pesitsevad.
Täitsa kurioosne lugu! Kui lugema hakkasin, arvasin, et kirjutad imerohust, aga võta näpust. Googletasin siis, et milliseid koitõrjenõuandeid meie maal antakse. Vestlusfoorumitel on kiidetud küll neid lõkse, aga mõne aja pärast tõdetud, et asjatu lootus: algul jah on koisaak rikkalik, aga mõne aja pärast ilmub väja uus sugupõlv. On soovitatud panna kappidesse apelsinikoori ja lavendlit ja isegi valge pipra pulbrit! Mind praegu koid ei piina, aga eelmisel aastal paari nägin. Mul on nii palju lõnga ja kampsuneid, et läheks vaja hiiglaslikku sügavkülmikut. Olen senini lihtsalt tuuletanud + kappide puhastamine tolmuimejaga ja lavendlikotikesi on kah siin-seal.
VastaKustutaEga ma ka kogu lõnga ühekorraga külmutatud saanud. Ikka osade kaupa ja paar nädalat pidin poes käies ettevaatlik olema, et liiga palju sügavkülma vajavat toidukraami ei ostaks.
KustutaMuidu panustan ka lavendlile. Seedripuidu tükikesed tahaks ka ära proovida. Kui need lõhnamise lõpetavad, siis saab neid veidi lihvida ja siis lõhnavad taas.
Oh kui tore, et kirjutasid, mina soetasin endale need lõksud alles mõne nädala eest ja toimub sama trall. Kusjuures ühe panin oma lõngadest tulvil tumba sisse ja see püsib täiesti puhtana. Teistes, aga arv aina kasvab. pean vist kiiresti need minema toimetama. Ise ka imestasin, et enne sellist kogust koisid ei ole kunagi varem näinud.
VastaKustuta:) Ja ma veel mõtlesin, et kas ma ikka viitsin sellest kirjutada, aga nüüd oled sa juba teine inimene, kes mulle selle pajatuse peale teatab, et tal sama jama.
Kustuta