Kampsun armsakesele

Küll on tore omada väikest õetütart, sest nii saab ometi kellelegi roosasid asju kududa!

Ostsin selle kampsuni jaoks lõngad juba eelmise aasta detsembris valmis. Siis jäi kudumine aga esialgu soiku. Oligi nii parem, sest nüüd on armsake suurem ja ei tee oma emmele kampsuni sagedase täis-öökamisega liigset tööd. Muidugi oleks praktilisem nii väikestele pigemini sokilõngast asju kududa, mida siis lihtsalt muude riietega koos masinas pesta tohib, aga mulle ikkagi meeldivad täis-looduslikud kiud rohkem. Iseäranis kui on tegemist kampsunitega. 

Ostsin kaks tokki roosat ja ühe toki tumelillat Debbie Blissi Fine Donegali. Alguses oli plaan roosasse peened lillad triibud jooksma panna. Proovilappi kududes aga selgus, et see lilla on tõesti nii tume, et näib peente triipudena kogunisti porikarva. Ei olnud ilus. 

Siis proovisin mõlema värviga sellist mustrit, mis ka ei jäänud suurem asi:

Proovisin erinevaid koemustreid. See siin täitsa meeldis:

Nii avastasin ka, et erinevalt tavapärasest, meeldib mulle selle tweed-lõnga puhul pahemipidine kude rohkem kui parempidine.

Vaatasin siis lõpuks veel ka läbi oma palmikmustritekogu ja jäin pidama selle juurde siin:

Ja vaikselt siis arenes ka idee, kuidas siiski ka see tumelilla lõng kampsunisse lisada, ilma et ta porikarva välja näiks. Nimelt suuremate pindadena. No ja nii ei saanud see kampsun ka liiga roosa.

Siin ta siis on, meie armsake oma uues kampsunis:

Kudusin muidugi varuga, et laps kamspunist liiga kähku välja ei kasvaks. Varrukad on seetõttu hetkel liiga pikad, aga see oli teadlik valik. No eks siis alguses keerab varrukaotsad üles. Selle-eest kehaosa tundub just mõnusalt lotakalt suur ja soe:

Alguses plaanisin paatkaeluse teha, aga siis otsustasin siiski selle eest hoolitseda, et lapsel kukal soe püsiks ja nii lisandus kampsunile lühendatud ridadega kootud kerge püstkrae, mis on inspireeritud Vanessa Ewing'i Hitchist.

Õlad ja krae on kootud ripskoes.

Hobuserauapalmik on pärit Mary Webbi raamatust "Koekirjad", lk. 172.
Triibuline muster moodustub ületõstetud silmustega ja on pärit Stricktrendsi 2010. aasta sügisesest numbrist (milles on muide uskumatult palju kootavaid mudeleid):

Muud faktid nagu alati Ravelrys.

***

Für meine süße kleine Nichte habe ich diesen Zopfpullover gestrickt.

Die ursprüngliche Idee war feine Streifen in Lila zum Rosa hinzuzufügen. Bei der Maschenprobe kam jedoch heraus, dass der Lilaton für so feine Streifen zu dunkel ist und eher wie Schwarz wirkt. Habe dann weitere Ideen ausprobiert und entdeckt, dass mir bei diesem Tweedgarn überraschenderweise glatt links besser gefällt als rechte Maschen.

Als ich dann noch einige Zopfmustern zur Probe gestrickt habe, fiel die Entscheidung.

Am Ende fand ich auch eine Möglichkeit das dunkle Garn hinzuzufügen: als eine größere Fläche kommt die eigentliche Farbe zur Geltung ohne zu düster zu wirken.

Der Pullover ist der Nichte aktuell noch ein wenig zu groß (vor allem die Ärmel sind noch etwas lang), das war aber Absicht. So kann sie den Pullover länger tragen. Ich finde, sie sieht entzückend darin aus.