Palmikutega sokid

Minu soovinimekirjas seisid ühena järgmistest kudumistest rohelised sokid. Ja kui siis Stefanie Bold oma blogis kuulutas, et tuleb mystery-sokkide kooskudumine, siis otsustasin kaasa lüüa. Seni pole ma nendest müsteeriumidest midagi pidanud, sest ma olen omast arust nii "noor" kuduja, et pole pooligi asju jõudnud kududa, mida ilmtingimata tahaks, no ja kuidas sa siis raiskad aega millegi peale, millest sa veel ei teagi, kas see sulle lõpuks üldse meeldib. Aga et Stefanie Boldi sokid on siiani olnud vägagi minu maitse järgi, siis otsustasin osa võtta oma esimesest mystery-KAList. Suure hurraaga läksin poodi ja ostsin ... vale lõnga. 

No ma ju omast arust juba natuke jagan lõngadest midagi, aga sokilõngad mind suurt ei huvita ja need viskasin oma peas kõik ühte patta. Poes vaatasin vaid värvi ja kogust, jämedusele üldse ei mõelnud. Kui siis kooskudumise esimene vihje ilmus, jõudis mulle pärale, et 4-ply asemel olen soetanud 6-ply-lõnga.

No ok, mõtlesin ma, koon kõige väiksema suuruse ja jätan vajaduse korral talla alla ka vähem silmuseid, küllap siis saan mustri klappima. Kudusin suure mõnuga valmis esimese vihje ja jäin järgmist nädalat ootama. Olin ise veel jube kannatamatu, sest tohutu uue-soki-isu oli peale tulnud ja ma juba nii tahtsin neid kanda.

Kui siis teise nädala vihje saabus, tekkis minusse kahtuseidu, mis edasi kududes muudkui kasvas. Ja lõpuks ma harutasin kõik üles (kahjuks jäi enne pilt tegemata). Minu arust oli mu lõng selle mustri jaoks lihtsalt liiga jäme ja tulemus ei olnud selle mustri jaoks ideaalne. Aga ilus muster on. Küllap tulevikus saab seegi kootud. Sobiva lõngaga. Nüüd suundusin aga uue mustri otsingutele.

Kaua ei pidanudki otsima, sest Stefanie Boldi kootud sokkide hulgas jäi mulle silma Maudie ja ehkki mu lõng oli ka selleks mustriks liiga jäme, uskusin siin sobitamise lihtsama olevat, sest palmikud ei saa ju ometi lõnga jämeduse tõttu ära kaududa, nagu filigraansemate mustritega juhtuda võib. Kudusin siis sääre valmis ja harutasin taas üles. Mulle ei meeldinud palmikute omavahelised kaugused. Nihutasin siis esikülje omi üksteisest kaugemale ja tagakülje omi üksteisele lähemale ja saingi lõpuks, mis tahtsin. 

Kannaga vaevlesin veidi. Ei saanud juhendist kohe esimese korraga õigesti aru ja siis pidin ka korra suuremalt harutama, aga kui kõik jooksma hakkas, järgnes teine sokk juba ludinal. Sellist kanda oli mul esimene kord kududa. Katrini käest sain hiljem teada, et see on see va bumerang-kand. (Tere Katrin!) 

Kogu selle suure harutamise peale said sokid väga soojad ja minu arust väga kenad. Ja kuidagi nagu natu-natuke suured. Aga pole hullu. Kui neid sukkade-sokkide peal kanda, siis on täpselt parajad.

No ja kui ma siis oma teispoolele neid kauneid sokke demonstreerisin, lausus mees (kes vahel ikka avadab arvamust, et ma kuduvat liiga palju), et ma võiksin talle täpselt samasugused kududa. Ja pobises siis veel endale habemesse midagi oma teiste sokkide väljavenimisest.

"Mis? Kas need kaks paari, mis ma sulle eelmisel aasta kudusin, on välja veninud?" kohkusin mina. 

Vaikus...  ja siis tuli vastus: "Ee... veidi... No aga ma tahan ju ka midagi uut!"

Ravelry sissekanne