Eeskujulik

Sellest on nüüd oma nädalapäevad kui ma sain oma selle aasta esimese sünnipäevakingi: "kirja- ja kudusõber" K. kinkis mulle Still Light tuunika mustri! Kuna ma olin seda juba mõnda aega imetlenud (kindla plaaniga see endale kunagi kududa), siis valmistas see kingitus mulle väga suurt rõõmu. No ja muidugi oli kiusatus suur kohe kudumisega pihta hakata.

Aga et mul on 10. jaanuarist saadik varrastel Charleston Tea, mille valmimist ma pikkisilmi ootan, siis oleks ju vale kohe uut suurprojekti alustada. Igatahes oleks eeskujulik enne Charleston valmis kududa. Aga... Ma leidsin õigustusi:

1. Nii tore oleks seda K.-ga koos kududa.
2. Ma olen seda juba ammu tahtnud kududa.
3. Still Light kootakse ülalt alla ringselt, mis tähendab, et selles ei esine vasakpoolset kudet, mille kudumist ma hetkel pean oma kummaliste õla- ja käsivarrevalude põhjustajaks.

No ja kuna tervis on ikkagi väga hinnaline vara, siis ma alustan oma tervise huvides Still Light tuunika kudmist! Charlestoni siis koon tasapisi... nii umbes 2 rida päevas...

Teiseks kerkis muidugi üles küsimus, millisest lõngast Still Light kududa. Originaal on Dropsi Alpacast, mida mul on 10 tokki isegi kodus olemas (see on see õnnetu kapuutsist alustatud kampsun, mille puhul mul eelmisel aastal loogika lonkas ja mis peale seda sugugi edenenud ei ole.) Aga samas tahtsin ma taas üle hulga aja ja pärast karuseid maavillaseid, varrastel siidi libedust tunda. Vaatasin siis Dropsi BabyAlpaca Silki, sest jämeduse poolest on see nende Alpacaga samaväärne. Selle lõnga puhul ei köitnud mind aga ükski värv. Tumesinine ehk kõige enam, aga pärast meie nõuka-aegseid koolivorme on mul vist ikka veel kerge vastunäidustus tumesinise vastu.

Teine soov oli, et see lõng oleks "värvisegune", saksakeeli "meliert" (nagu näiteks see Fairalpaka Fingering siin pildil) sest selline värvidemäng on suurel parempidisel pinnal võrratu. See sama lõng oleks tegelikult ka sobilik, aga esiteks ei ole selles siidi sees ja teiseks ei tekkinud mul pakutavate värvitoonide peale seda kindlat tunnet, et see on see. Too pildil olev roheline on tegelikult täitsa minu maitse, aga minu arvates pigemini mõne kampsuni kui kleidi jaoks sobiv, kui kootava eseme suurus ületab nr. 38. ;)

Sattusin siis googeldades Holst Garni peale ja nende Samarkand näis ideaalne: siidisisaldus ja "seguvärvid" - mõlemad minu soovid olid täidetud! Lisaks veel soodne hind ja 28 värvitooni! Olingi juba otsustanud, et Samarkand on SEE, aga ei suutnud  värvi valida. Võrdlesin toone Ravelry projektide vahel ja ikka ei saanud sotti, mis ja kuidas. Kuna aga selle hinna juures ostaksin Holst Garni lõngu tõenäoliselt tulevikuski, siis otsustasin tellida esmalt nende värvikaardi. Ja see oli hea otsus. Samarkand ei ole nimelt sugugi selline nagu ma eeldasin. Olen siidisisaldusega lõngadest (mohääri-siidi-segu kõrvale jättes) kudunud Dropsi BabyAlpaca Silki ja Zitroni Filisilki. Need kaks kujundasid minu ootuse: libe ja raske. Samarkand mõjub seevastu käe all pigemini linaselt. Siidine läige puudub peaaegu täiesti. See on lihtsalt nagu üks väga pehme maavillane lõng. Otsustasin, et Still Lighti ma sellest ei tee.

Aga kuna värvid on imeilusad, siis näitan neid siingi (suurelt näeb kui klikkida pildil parema klahviga, valida "ava pilt uues aknas" ja siis pildil vasaku klahviga taas pildil klikkida):

Kaalusin seejärel veel ka Zitroni Filisilki, aga üsna kõrge hinna ja lõnga peenuse tõttu jätsin selle kauba katki.
Olin oma lõngaotsinguga alguspunktis tagasi.

Ja nõutu.

Vaatasin siis veelkord Dropsi Alpaca ja BabyAlpaca Silki värve ja mõtisklesin... 

Ning otsustasin oma vana hea militaarrohelise Dropsi Alpaca kasuks!
Ei seguvärve ega siidisisaldust, aga:

Nüüd koon oma varudest ära 10 tokki ja juurde soetan kõige rohkem 2 tokki. (Otsustasin eri partiide tooni-erinevusi mitte karta.)

Ei osta jälle uut lõnga! Olen ju eeskujulik!